Juvente

Alates 2000. aastast tähistatakse septembri viimasel pühapäeval Maailma Südamepäeva. Tänavu korraldatakse elanikkonna teadvuse tõstmiseks erinevaid üritusi enam kui 100 riigis üle maailma (<http://www.worldheartday.com/> www.worldheartday.com ).  

2006. aasta Südamepäeva deviis on: KUI NOOR ON SINU SÜDA?

Terve süda võimaldab meile täisväärtusliku elu. Toitudes tervislikult, olles füüsiliselt aktiivne ning mitte suitsetades ennetame südame-veresoonkonnahaigusi ning meie süda püsib terve ja noor.

Aastas sureb Eestis südame- veresoonkonnahaigustesse 10 000 – 12 000 inimest, maailmas kokku ligikaudu 17,5 miljonit. Eesti Meditsiinistatistika andmetel olid 2002. aastal südame- ja veresoonkonna haigused Eestis suremusstruktuuris esikohal, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. Südame- ja veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud  rasvade liigtarbimine, vähene puu- ja köögiviljade
tarbimine ning ülekaalulisus ja stress. 

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki üles mõtlema oma südamele! 24. septembril ootame kõiki Tallinnasse Tammsaare parki, kus kell 12.00– 15.00 toimub kõigile inimestele mõeldud tasuta terviseüritus. Jagatakse infomaterjale südame tervise kohta, kohapeal jagavad nõu suitsetamisest loobumise-, tervisliku elustiili- ja toitumisnõustajad. Võimalik on mõõta oma vööümbermõõtu ja kehamassiindeksit. Kohapeal saab osta astelpajutooteid ja mett. Lapsed saavad joonistada suurele seinale terviseteemaga seotud pilte, jagatakse õhupalle. Ruti Luksepp tutvustab kõigile huvilistele kepikõndi. Ürituse muusikalise poole eest kannavad hoolt Tiit Kikas, Kadi Toom ja Peeter Rebane. Südamepäeva tähistamist toetab ka üle-eestiline kampaania ETV ja Eesti Raadio kanalites.

Erinevaid vahvaid ettevõtmisi toimub ka maavalitsuste juures töötavate tervisetubade initsiatiivil.  Ãœritusi üle Eesti leiate siit – http://www.tai.ee/?id=3873

Allikas: Tervise Arengu Instituut PRESSITEADE 22.09.2006

Inimestel, kelle ema jõi raseduse varajases staadiumis kolm või enam ühikut alkoholi korraga, on kõrgendatud risk sattuda 21. eluaastaks alkoholiprobleemidesse, kirjutatakse ajakirja Archives of General Psychiatry septembrikuu numbris avaldatud raportis.

Alkoholi tarvitamist raseduse ajal on seostatud mõtlemisraskustega, õppimis- ja mäluprobleemidega kui ka mentaalsete ja käitumuslike probleemidega. Mõned uurimused on käsitlenud ka rasedusaegse alkoholi joomise ja lapse hilisema alkoholisõltuvuse ning teiste probleemide seost, teatab avaldatud artikkel.

Loomade peal tehtud uurimused on andnud hulgaliselt materjali, mis kinnitab, et kui laps on lootena alkoholiga kokku puutunud, mõjutab see otseselt tema vastuvõtlikkust alkoholile varajases eas. “Kui sarnased tulemused kanda üle inimestele, peaks need märgatavalt mõjutama meie rahva tervisealast ennetustegevust,” kirjutasid autorid. “Tulemused kinnitavad, et ka väike kogus alkoholi korraga võib kaasa tuua loote närviarengu muudatusi, mis omakorda võib viia alkoholiprobleemideni nooruses.”

Dr Rosa Alati Queenslandi Ülikoolist Austraalias uuris oma kolleegidega, kas ema alkoholi tarvitamine raseduse ajal mõjutas lapse võimalust sattuda hiljem alkoholiprobleemidesse. Uuriti 2138 noort sünnist kuni 21. eluaastani. Ajavahemikus 1981-84 intervjueeriti algselt 7223 ema nende esimesel raseduseaegsel arstikülastusel. Emasid ja lapsi uuriti pärast sünnitamist ja siis juba pärast 6 kuu, 5, 14 ja 21 aasta möödumist. Raseduse varajases staadiumis (esimesed 18 nädalat) ja hilises staadiumis (viimased 3 kuud) ja kui lapsed olid 5- ja 14-aastased, küsiti emadelt, kui sageli ja kui palju korraga nad alkoholi tarvitasid. Lapsi hinnati alkoholiprobleemide suhtes 21. aasta vanuses.

2555 lapsest, kes lõpetasid kontrolli 21. eluaastal, diagnoositi 640-l (25%) alkoholiprobleemid; nendest 333 (13%) teatas, et probleemid tekkisid enne 18. eluaastat ning 307-l tekkisid probleemid vanuses 18-21. Viimases analüüsis, mis
hõlmas 2138 indiviidi, selgus, et neil, kelle ema oli raseduse varajases staadiumis korraga joonud enam kui kolm klaasi alkoholi, oli 2,47 korda suurem tõenäosus sattuda varajases eas alkoholiprobleemidesse (enne 18. eluaastat) ning 2,04 korda suurem tõenäosus sattuda hilisemas eas alkoholiprobleemidesse (18-21 aasta vahemikus). Joomine ka raseduse teistes staadiumides kasvatas riski. Need järeldused säilitasid oma olulisuse ka pärast seda, kui uurijad arvestasid juurde teisi bioloogilisi ning keskkondlikke faktoreid, mis võivad olla põhjuseks alkoholiprobleemide tekkimisele.

Allikas: AVE info edastab Eesti meediaväljaannetele teateid viimase aja uudistest ja uuringutest alkoholi valdkonnas.

Politseiamet loobub homsest politsei kodulehel joobes juhtide nimede avalikustamisest, sest läbiviidud analüüs näitas, et selline tegevus ei ole põhjendatud.
„Ükski seadus karistatud juhtide nimede avaldamist ei nõua ning statistika näitab, et see pole ka ennetuse mõttes tulemust andnud – joobes juhtide arv on läbi aastate püsinud samal tasemel,“ ütles politseipeadirektori asetäitja
Erki Nelis.
Seni avaldas politsei oma kodulehel joobes mootorsõidukit juhtinud isikute nimed viie päeva jooksul pärast karistuse määramist, lähtudes karistusregistri seadusest. Juriidilise analüüsi tulemusel leiti, et karistusregistri seadus ei saa olla nimede avaldamise aluseks, sest reguleerib vaid andmete kandmist karistusregistrisse. Samuti ei anna iseseisvat alust avaliku teabe seadus. Kuna alust andmete avaldamiseks ei ole, loobub Politseiamet sellest koduleheküljel.
Politsei hinnangul on liiklusolukord Eestis jätkuvalt halb ning joobes juhtimisest tingitud liikluseeskirja rikkumised liiga sagedad. Samas on ühiskonna teadlikkus ja inimeste tähelepanelikkus tõusnud – aina tihemini teavitatakse politseid kahtlase juhtimisstiiliga liiklejatest. „See on väga tervitatav ja sellest on mitmete õigusrikkujate tabamisel palju abi olnud,“
sõnas Nelis.
Politseiamet on joobes juhtide nimesid kodulehel avalikustanud alates 2003. aastast, lähtudes avalikkuse suurest huvist ja hinnangust, et sel tegevusel on õigusrikkujatele distsiplineeriv toime. Õiguskantsler Allar Jõks on sellisel kujul avalikustamisele juhtinud politseiameti tähelepanu ja küsinud, kas joobes juhtide avalikustamine kodulehel on ikka korrektne. Põhjalik juriidiline analüüs näitas, et avalikustamine ei ole põhjendatud. 2003. peeti kinni 12664 joobes juhti, korduvalt tabati mootorsõiduki roolist alkoholijoobes isikuid 2298 korral. 2004. aastal tabati esmakordselt
alkoholijoobes roolist 13026 juhti, korduvat sellist rikkumist registreeriti 3018 korral. 2005. aastal olid vastavad numbrid 12406 ja 3494 ning tänavu kaheksa kuu jooksul on tuvastatud 8132 esmakordselt joobes autorooli istunut ning 2540 juhul oli seda tehtud korduvalt.

Allikas: Politseiamet, pressiteade nr 40, 20.09.2006