EPL
Kõik teavad, et suitsetamine kahjustab tervist. See halb harjumus ei kahjusta ainult tubakatarbijat ennast – passiivne suitsetamine ohustab ka kõiki teisi, kes viibivad kohas, kus suitsetatakse, olgu see vabas õhus või siseruumides.
2002. aastal tervise arengu instituudi tehtud uuringu tulemuste järgi on Eestis täiskasvanud elanikkonna seas üle 355 000 igapäevasuitsetaja (45% meestest ja 18% naistest), mis moodustab ligi kolmandiku Eesti rahvaarvust. Ülemaailme noorte tubakauuring näitab, et ka ligi kolmandik kooliõpilastest suitsetab või kasutab muid tubakatooteid. Eestis on umbes 2700 surma aastas seotud just suitsetamisega, näeme Maailma Terviseorganisatsiooni tubakakontrolli andmebaasist. Seda on meiesuguse väikese riigi kohta ilmselgelt väga palju. Suitsetamislevimus on üsna sarnane ka lõunanaabritel Lätil ja Leedul. Rootsis ja Soomes on seevastu olukord tunduvalt parem.
Tervise arengu instituudi äsja tehtud Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uurimuse järgi on olukord Eestis vähesel määral paranenud, aga seda ainult meeste suitsetamise osas. Naiste seas on igapäevasuitsetajate hulk tõusnud.
Väga paljud meist peavad pea iga päev paratamatult viibima lühemat või pikemat aega kohtades, kus suitsetatakse või on äsja suitsetatud. Mõni suudab suitsetajatega ühes ruumis olla küllaltki kaua, ilma et see organismile suuremat mõju avaldaks. Mõni teine aga tunneb end halvasti juba lühikese ajaga – kinnine või vesine nina, vesised silmad, aevastamine, köhimine, iiveldus, peavalu ja muud sellised tunnused. Kõik see on lühiajaline ning üldjuhul kaob, kui suitsuses kohas ei viibita enam.
Lastele eriti ohtlik
Kui inimene on pikka aega passiivne suitsetaja, võivad teda ohustada samad haigused mis suitsetajatki (kopsuvähk, südamehaigused, astma jne). Kõige ohtlikum on tubakasuitsus viibida lastel, aga ka veel sündimata lootel. Rasedad naised, kes ise suitsetavad või on sageli suitsustes kohtades, riskivad sellega, et nende rasedus võib katkeda või on sündival lapsel tulevikus terviseprobleeme.
Kahjuks võib tänavapildis näha palju vastutustundetuid inimesi, kes suitsetavad laste juuresolekul. Veelgi jubedam on aga vaadata, kuidas näiteks söögikohas istub laps oma vanemate vahel, kes mõlemad suitsetavad, sigarett sigareti järel. Haruldane ei ole ka vaatepilt noorest suitsetavast lapsevankriga emast.
2005. aastal haigekassa tehtud uuringu tulemustest selgus, et rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajad passiivse suitsetamise all.
Piirangud avalikes kohtades
Kodudes suitsetamise vähendamine jääb suitsetajate südametunnistusele ja mittesuitsetajate initsiatiiviks, kuna seadustega on koduseinte vahele väga raske, et mitte öelda lausa võimatu, trügida. Küll aga saame seda teha avalikes kohtades.
2005. aasta juunist hakkas kehtima uus tubakaseadus, mille järgi on suitsetamine keelatud laste- ja õppeasutuste ruumides ning nende piiratud maa-alal. Suitsetamine on keelatud ka näiteks ühistranspordi ootekojas, jalakäijate tunnelis, korterelamu koridoris, trepikojas või muus üldkasutatavas ruumis.
Nimetatud tubakaseadus andis vaba aja veetmise kohtadele kaks aastat üleminekuaega. Seejärel hakkavad ka neile kohtadele kehtima suitsetamispiirangud. Sellest tulenevalt on alates selle aasta juunikuust suitsetamine keelatud toitlustusettevõtetes, välja arvatud juhul, kui toitlustusettevõttesse on ehitatud üksnes suitsetamiseks ette nähtud eriventilatsiooniga ruum või väljaspool siseruume on loodud hooajaline laiendus. Kui suitsetajad neid piiranguid eiravad, on klienditeenindajal õigus jätta see isik teenindamata või nõuda tema lahkumist, lisaks võib karistada rahatrahviga.
Kannapööre üle Euroopa
Euroopas on mitu riiki toitlustusettevõtetes juba kehtestanud samalaadsed piirangud, et kaitsta passiivse suitsetamise eest inimesi, eelkõige toitlustusettevõtete töötajaid, kes on sunnitud tubakasuitsuses keskkonnas tihti ja kaua aega viibima. Esimesena, 2004. aastal, võttis sellise seaduse vastu Iirimaa, kellele kahe aasta jooksul järgnesid Norra, Itaalia, Rootsi ja Sˇotimaa. Sel aastal ootavad meiega samal ajal muudatused naaberriiki Soomet ning alates juulist Inglismaad.
Ühelgi riigil pole uue tubakaseaduse elluviimine möödunud valutult. Kõigil on olnud raskusi, sest inimeste harjumused ei kao kergelt ning seaduse elluviimise tagajärjel on väiksemad toitlustusettevõtted ka pankrotti läinud. Eestiski on see tekitanud eri arvamusi – mittesuitsetajad on õnnelikud uue seaduse üle, suitsetajad aga eriti rahul ei ole, nimetades seda nende õiguste piiramiseks. Siiski on kõige tähtsam inimeste tervis ning selle seaduse abil suudame ehk jällegi sammukese võrra edasi liikuda. Jääme lootma, et juunikuine kannapööre meie toitlustusettevõtetes toimub edukalt ja meie ühiskond harjub uue korraga kiiresti.