Golfi hoovusest ja virmalistest ehk elu Norras ja Juventes

Kui usute, et Norra on Põhjamaa, siis olete rumalalt kooliõpikute õnge läinud. Kui usute, et Norras võib näha virmalisi, siis olete naiivsed. Kui usute, et norrakad söövad ainult kala ja muud head, siis te lihtsalt petate ennast. Täpselt nagu mina, ainult et mina seda kõike enam ei usu ja minu uus missioon on selliseid valetõdesid kummutada ja reaalsus teieni tuua.

Pärast 5 kuud Norras elamist ja ida-eurooplasest immigrandi mängimist olen teada saanud palju Tõde ja kardan seda, mida siin järgmise 7 kuuga veel avastada on. Osa Tõest on järgnev. Norra on sama palju või isegi vähem Põhjamaa kui Eesti. Ilmateadete võrdlused on näidanud, et Eestis on enamasti mõned või rohkem kui mõned kraadid külmem. Tõenäoliselt rikub Norra Põhjamaa staatuse ära ookeanist siia ulatuv Golfi hoovus, mistõttu on ookeaniäärsetes linnades enamasti üsna soe. Isegi päris Põhjas nagu Tromsø ja muud sealsed linnakesed. Kui käisin Tromsøs eelmisel nädalavahetusel (jaanuari lõpp), polnud seal pea üldse lund ning oma 6-7 kraadi soojem kui Oslos. Virmalisi pole ma seal veel kordagi näinud, võibolla sellepärast, et praegu on virmaliste esinemise madalperiood, võibolla aga sellepärast, et see on üks järjekordseid müüte, mida norrakad lollidele turistidele pähe määrivad.

Täpselt nagu ka nende ”rahvusroog” lutefisk, mida siin nende sõnutsi jõulude aegu näost sisse aetakse. Kui mina, naiivne turist, otsustasin, et soovin ikka võimalikult palju Norra kultuuri ja ühiskonnaga lõimuda ja seetõttu lutefiski ka ära proovida (mida ma ka kaks korda tegin), selgus, et norrakad ise seda saasta ei söögi. Kuulsin ka lugu sellest, kuidas lutefisk norrakate ”rahvusroaks” sai. Nimelt olevat kunagi üks mees tahtnud oma naist ära tappa ning otsustanud õhtusöögi (ehk siis kala) sisse panna mürki, ehk mingisugust hapet. Kahjuks aga selgus, et see hape ei osutunudki niivõrd mürgiseks ning seetõttu otsustasid norrakad mingisuguse imeliku loogika läbi seda hoopis rahvusroana tarvitama hakata. Muide, lutefisk on nagu tallerdiskala, mis lihtsalt keemiliste reaktsioonide tõttu taldrikul neoonroheliseks kipub muutuma (eelkõige kokkupuutel lilla hapukapsaga). Kui veel siinsete elanike söögipoolisest rääkida, siis põhiliselt toituvad nad siin võileibadest. Neid süüakse hommikusöögiks, lõunaks ja õhtusöögi ooteks. Kui nad ei söö võileibu, siis söövad nad pizzat, pastat ja kuumi koeri. Joogiks kõrvale brus ehk limonaad (enamasti on selleks Coca-Cola).

Kui nüüd kõik need kultuurilis-geograafilised iseärasused kõrvale jätta, siis võtaks ette organisatsioonilised iseärasused. Nimelt Juvente Norra, mis on siin üsna suur üle-riigiline ja kohalike alaorganisatsioonidega noorteühendus. Peakorter asub Oslo kesklinnas, vaatega Karl Johan’i tänavale (mis on Oslo peatänav). Kui Obama külas käis, siis tiirutasid kontori kohal helikopterid ja kontori ees politsei eriüksuse autod. Järgmine suursündmus on muideks Eurovisioon (kui ülemuse lapse sündimine ja kalad kontoris kõrvale jätta). Ülemustega suhtlemine käib siin üsna vabalt. On täiesti lubatud neid mõnitada, neile kõrva karjuda või neid hoopis ignoreerida. Kuidas teistmoodi saakski, kui ülemus vahel endale pappkasti pähe topib ja sinna peale „BOSS“ kirjutab. Bosside (sest neid on siin mitu) omavaheline suhtlus toimub enamasti milleski ahvihäälitsustele sarnanevas keeles, millest mitte keegi teine aru ei saa.

Millega nad siin peale mõnitamise ja häälitsemise tegelevad? Korraldavad projekti nimega Fristil, mis seisneb alkoholiteemaliste seminaride korraldamises kooliõpilastele. Seminarid on 4 päeva pikad ja sinna saadab iga kool kaks esindajat, kes peale seminari peavad oma teadmised edasi andma oma klassikaaslastele. Lisaks projekti Skjenkekontrollen, mis tähendab, et alaealised käivad poodides kontrollimas, kas need on seadusekuulekad või müüvad alkoholi ilma dokumenti küsimata. Kui kontrolliperiood poodides on läbi, avalikustatakse saadud tulemused riiklikult läbi meedia. Juvente naudib enamasti siis palju tähelepanu.

Lisaks korraldavad kohalikud Juvented nädalavahetuste kogunemisi, teevad tänavaaktsioone, millest üks põnevamaid tuut-aktsioon. Selle käigus seistakse kusagil linnas ringtee saare peal, suured sildid käes, kuhu on kirjutatud näiteks „Tuututa kui oled solidaarsuse poolt“, „Tuututa kui oled kaine“ jne.

Lõppkokkuvõttes jääb üle teid vaid Active suvelaagrisse „Experience 2010“ kutsuda, sest kogemus saab see tõepoolest olema. Kaunis Fredrikstadis Lõuna-Norras, kus iga päev saab süüa palju võileibu (lutefiskist tõenäoliselt pääsete). Rohkem informatsiooni ning registreerida saab sellel leheküljel: http://experience2010.no/

Tervitustega,
Mari