Inimestel, kelle ema jõi raseduse varajases staadiumis kolm või enam ühikut alkoholi korraga, on kõrgendatud risk sattuda 21. eluaastaks alkoholiprobleemidesse, kirjutatakse ajakirja Archives of General Psychiatry septembrikuu numbris avaldatud raportis.
Alkoholi tarvitamist raseduse ajal on seostatud mõtlemisraskustega, õppimis- ja mäluprobleemidega kui ka mentaalsete ja käitumuslike probleemidega. Mõned uurimused on käsitlenud ka rasedusaegse alkoholi joomise ja lapse hilisema alkoholisõltuvuse ning teiste probleemide seost, teatab avaldatud artikkel.
Loomade peal tehtud uurimused on andnud hulgaliselt materjali, mis kinnitab, et kui laps on lootena alkoholiga kokku puutunud, mõjutab see otseselt tema vastuvõtlikkust alkoholile varajases eas. “Kui sarnased tulemused kanda üle inimestele, peaks need märgatavalt mõjutama meie rahva tervisealast ennetustegevust,” kirjutasid autorid. “Tulemused kinnitavad, et ka väike kogus alkoholi korraga võib kaasa tuua loote närviarengu muudatusi, mis omakorda võib viia alkoholiprobleemideni nooruses.”
Dr Rosa Alati Queenslandi Ülikoolist Austraalias uuris oma kolleegidega, kas ema alkoholi tarvitamine raseduse ajal mõjutas lapse võimalust sattuda hiljem alkoholiprobleemidesse. Uuriti 2138 noort sünnist kuni 21. eluaastani. Ajavahemikus 1981-84 intervjueeriti algselt 7223 ema nende esimesel raseduseaegsel arstikülastusel. Emasid ja lapsi uuriti pärast sünnitamist ja siis juba pärast 6 kuu, 5, 14 ja 21 aasta möödumist. Raseduse varajases staadiumis (esimesed 18 nädalat) ja hilises staadiumis (viimased 3 kuud) ja kui lapsed olid 5- ja 14-aastased, küsiti emadelt, kui sageli ja kui palju korraga nad alkoholi tarvitasid. Lapsi hinnati alkoholiprobleemide suhtes 21. aasta vanuses.
2555 lapsest, kes lõpetasid kontrolli 21. eluaastal, diagnoositi 640-l (25%) alkoholiprobleemid; nendest 333 (13%) teatas, et probleemid tekkisid enne 18. eluaastat ning 307-l tekkisid probleemid vanuses 18-21. Viimases analüüsis, mis
hõlmas 2138 indiviidi, selgus, et neil, kelle ema oli raseduse varajases staadiumis korraga joonud enam kui kolm klaasi alkoholi, oli 2,47 korda suurem tõenäosus sattuda varajases eas alkoholiprobleemidesse (enne 18. eluaastat) ning 2,04 korda suurem tõenäosus sattuda hilisemas eas alkoholiprobleemidesse (18-21 aasta vahemikus). Joomine ka raseduse teistes staadiumides kasvatas riski. Need järeldused säilitasid oma olulisuse ka pärast seda, kui uurijad arvestasid juurde teisi bioloogilisi ning keskkondlikke faktoreid, mis võivad olla põhjuseks alkoholiprobleemide tekkimisele.
Allikas: AVE info edastab Eesti meediaväljaannetele teateid viimase aja uudistest ja uuringutest alkoholi valdkonnas.