Rubriik: uudis-teade-informatsioon

/Ãœhendus Alkoholivaba Eesti/12.06.2006/

Ühendus Alkoholivaba Eesti (AVE) ei toeta Justiitsministeeriumi ettepanekuid muuta korrakaitseseadust viisil, mis lubaks alkoholi tarvitada avalikes kohtades, nõrgestades seeläbi niigi vaevaliselt toimivat järelvalvet alkoholiga seotud korrarikkumiste suhtes.

„Kui antud seaduse muudatuse peamise sihtrühmana nähakse võimalikke soliidseid veinimaitsjaid pargis, siis unustatakse ära kindlasti suur hulk kodanikke, kellele selline seadusega antud luba kannab ainult ühte sõnumit – nüüd võib veel rohkem juua ja ükskõik kus,“ arvas AVE tegevjuht Lauri Beekmann.

„Igasugune alkoholi tarvitamise intsident, ka n.-ö mõõduka tarvitamise puhul, sisaldab riski, et see olukord väljub mõõdukuse piiridest. Teisisõnu võib seda nimetada siiski riskikäitumiseks. Miks peaks meie riik avardama riskikäitumise levikut?“ küsis Beekmann.

Kehtiv alkoholiseadus keelab lisaks avalikus kohas alkoholi tarvitamisele ka joobnud olekus avalikus kohas viibimise. Muutes avalikus kohas joomise lubatuks peaks lubatama seega ka avalikus kohas joobeseisundis viibimise. AVE nägemist mööda suurendaks need seadusemuudatused kindlasti üldsuse ja ka alkoholi tarvitajate endi turvalisust ja heaolu.

Euroopa Liidu alkoholipoliitika üldine suund on inimesi võimalike kahjude eest kaitsta. Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni alkoholiraport käsitleb laialdaselt alkoholist tulenevat kahju laiale üldsusele. Alkoholi tarvitamine ei sea ohtu ainult tarvitaja enesekontrolli ja tervist, vaid ohustab tõsiselt ka tarvitajat ümbritsevaid inimesi. “Meie peamine suund peaks olema selle ohu vähendamine,“ kinnitas Beekmann AVE seisukohta. „Alkoholi tarvitamiseks mõeldud söögi- ja vabaajakohtadesse minnes arvestab igaüks teadlikult võimalusega, et tema kõrvallauas olija ei suuda oma piire kontrollida. Avalikus kohas viibides peaks aga iga inimene omama õigust eelteadmisele, et teda ümbritsevad kained ja enda käitumist kontrollivad kaaskodanikud.“

ETV24/Berit Nuka/11.07.2006

Uue korrakaitseseadusega on kadumas avalikus kohas alkoholi tarvitamise keeld ning ka alastiolek muutub sallitud nähtuseks, kui sellega ei häirita kaaskodanikke.
Justiitsministeeriumis valminud korrakaitseseaduse eelnõu muudab oluliselt senist arusaama avalikust korrast ja selle kaitsmise meetoditest ning sätestab esimest korda ühtsed üleriigilised nõuded avalikus kohas käitumise kohta, kirjutas Postimees.

Seaduse jõustudes kaotab kehtivuse kogu seda valdkonda reguleerinud omavalitsuste eeskirjade ja määruste rägastik, mis ahistab eelnõu autorite hinnangul inimeste põhiseaduslikke õigusi ja on täis vastuolusid.

Korrakaitseseaduse eelnõu koostamist juhtinud justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul tuleb demokraatia põhimõttest lähtuvalt kõik põhiõiguste olulised piirangud sätestada ühtse seadusega.

Olulise muudatusena pole uues seaduses enam avalikus kohas alkoholi tarvitamise keeldu. Praegune alkoholiseadus sätestab, et avalikult võib alkoholi tarbida vaid paigas, kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks või siis on kohalik omavalitsus selleks muu loa andnud. Uus seadus aga keelab manustada alkoholi avalikus kohas vaid viisil, mis oluliselt häirib teisel isikul selle koha sihipärast kasutamist.

“Nõuded sätestavad, et avalikus kohas ei tohi kakelda, lärmata, sõimelda ega teisi tõugata, aga kellelgi pole midagi kultuurse alkoholitarbimise vastu. Kui keegi tahab avalikus pargis väikese veiniga soliidselt piknikut pidada, siis miks mitte,” rääkis Hirvoja.

Uus seadus suhtub liberaalselt ka avalikus kohas alasti viibimisse – see on keelatud vaid juhul, kui häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist.

Veel keelavad avalikus kohas käitumise nõuded pakkuda isikule kaupa või teenust teda häirival viisil, magada või telkida teisi häirides ning reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja.

 

Postimees:

http://www.postimees.ee/110706/esileht/siseuudised/208916.php

Ingvar Bärenklau

www.delfi.ee

Postimehe ja Kanal 2 ajakirjanikud, kel õnnestus Õllesummeril neljapäeval aset leidnud eksperimendi käigus tõestada alaealistele õlle müümise fakti, visati festivali turvameeskonna poolt halastamatult välja.

Mõlemad meediakanalid ei jõudnud oma eksperimendiga kaugele, teatas Õllesummeri pressiesindaja Raimond Kaljulaid. Õllesummeri turvameeskond tabas eksperimenteerijad teolt ning asjaosalised — sealhulgas alaealisi alkoholiostule õhutanud täiskasvanud ajakirjanikud anti üle politseile, kes selgitab juhtunu asjaolusid.
Samuti anti politseile üle alaealistele alkoholi müünud müüjad.

Postimees kirjutab kuidas andis 12-aastasele kaitseisikule 125 krooni, et näha, kas festivalil on õlu lastele kättesaadav.

Selgus, et õlleostja vanust siiski küsiti. Kuid alkoholi saab laps ikka kätte — Saku õllepunktis ostis testijale õlut kõrvalseisnud noormees. Kui alaealine kõndis õlletopsiga turvameestest mööda, ei teinud keegi temast välja.

Müügipunktis nimega Uvic jäädi uskuma 12-aastase neiu juttu, et ta just sai 18. Kui ajakirjanik läks müüjate käest küsima, miks ei küsitud tüdrukult dokumenti, teatasid müüjad: “Ja mis siis, kui müüsime?”

Samal ajal eemaldus õlleklaasiga katseisik pisut. Sellele reageeris turvatöötaja välkkiirelt ja viis eksperimenteeriad politseialale, kus kohtuti Kanal 2 noormeestega, kes olid viidud sinna samal põhjusel.

Kui konstaabel Postimehe 12-aastaselt katsejäneselt küsis, miks ta ostis õlut, teades, et sooritab väärtegu, vastas neiu: “Sest ma tahtsin ühiskonnale head teha — nii jääb neid kohti, kust minuvanused alkoholi kätte saavad, ju üha vähemaks.”

Õllesummer teatas, et mõlema meediakanali asjassepuutuvad esindajad kaotasid oma akrediteeringud festivalile.

Õllesummeri korraldusmeeskond on korduvalt juhtinud Eesti ajakirjanike tähelepanu sellele, et säärane tegevus on õigusvastane ja ebaeetiline.

Sisuliselt korraldasid mõlema meediakanali esindajad alaealise, põhimõtteliselt lapse, õigusrikkumise toimepaneku, mille tagajärgedega tuleb nüüd tegeleda mõlemal lapsel, nende vanematel ja perekondadel, nentis Kaljulaid.

Selline tegevus on ühemõtteliselt taunitav seda enam, et oma eksperimentidega suudeti tõestada vaid seda, et Õllesummeril alkohoolse joogi omandanud alaealine jääb varem või hiljem vahele, lisas Kaljulaid.

/Ãœhendus Alkoholivaba Eesti/

Alaealiste alkoholi tarvitamine USA-s põhjustab 3200 surma aastas – neli korda rohkem kõigi illegaalsete uimastitega kokku, avaldas uus uurimus. Uurimus avaldati Journal of Studies on Alcohol juulikuu numbris.

Alaealiste (USA-s on alkoholi tarvitamine lubatud alates 21. eluaastast Рtoim) alkoholi tarvitamine USA-s toob uurimuse p̵hjal kaasa 62 miljardi dollari suuruse kulu.

Vaatamata nendele numbritele, keskenduvad poliitikud jätkuvalt narkootikumide tarvitamise ennetusele ja mõjule, mitte aga joomise vähendamisele. Narkootikumide vastase tegevuse riiklik eelarve on umbes 25 korda suurem kui alkoholi-vastasele tegevusele ettenähtud vahendid.

“Alkoholiga seotud liiklusõnnetused, vägivald, teismeliste rasedused, uppumisjuhtumid, alkoholimürgitused, huligaansus ja teised inimestele ja majandusele osutatud riskid on palju suuremad kui need, mis on seotud illegaalsete uimastitega,” ütles uurimuse autor, Pacific Institute for Research and Evaluation (PIRE) direktor Ted Miller.

Milleri meeskond PIRE-st leidis, et palju alaealisi joob suuri koguseid alkoholi. Uurimus näitas koguni, et alaealised joovad ära vähemalt 16% USA-s müüdud alkoholist. Ja sedagi arvu nimetasid uurijad pigem tagasihoidlikuks hinnanguks.

Alaealiste joomisega seonduv kulu tuleb kokku erinevatest allikatest. Näiteks liiklusõnnetustega seotud kulu juba üksi teeb 13,7 miljardit dollarit aastas.

Milleri sõnul on alaealiste joomise peamiseks faktoriks nõrk seaduste järelvalve ning vaja oleks karmimaid regulatsioone ja inspektsiooni asutustele, kus alkoholi müüakse. Tema sõnul aitaksid ka vanuselise kontrolli karmistamine, nulltolerantsi seadused ja vastutuse asetamine vanematele, kes lubavad oma alaealistel lastel kodus alkoholi juua.

“Samale järeldusele – alkoholi pruukimisest tingitud kahjud ületavad mitmekordselt kõigi muude uimastite tarvitamisest tekitatud kahjud kokku – on jõudnud ka Saksa teadlased, kelle uurimuste tulemusi on kokku võtnud Ulrich Schnabel,” ütles Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste õppejõud ja Ühenduse Alkoholivaba Eesti sotsiaalteaduste töörühma liige Uno Traat. “Alkoholi salakavalus tuleneb suuresti sellest, et see on legaalne uimasti ja selle pruukimine on kujunenud paljude lääneriikide noorte elustiili osaks. Mõningad Eestis tehtud analüüsid võimaldavad väita, et kõik need järeldused kehtivad ka Eesti kohta,” lisas Traat.

/Liivi Šein/Eesti Päevaleht/06.07.2006/

Saksa uimastitevastase võitluse juht kritiseeris jalgpalli MM-il näidatavaid alkoholireklaame.
“Jalgpalli maailmameistrivõistluste kuu on suurendanud alkoholi liigtarbimise probleemi terves Euroopas,” kirjutas eelmisel nädalal Deutche Welle võrguversioon.
Saksamaal uimastitevastast võitlust juhtiva komisjoni volinik Mari Eichhorn ütles DW-le, et massiline alkoholi reklaamimine MM-i raames võib teha halba lastele, julgustades neid alkoholi tarvitama üha nooremas eas.
“On arusaamatu, et kuulsused reklaamivad alkoholi jalgpalli MM-il, levitades ideed, et alkohol ja sport käivad kokku,” ütles ta. “Eriti lastele ja noortele, kes jäljendavad oma iidoleid, on see vale sõnum.”
Eichorni sõnul on MM lisaks spordiüritusele paljude jaoks ka rahvusvaheline joomapidu. Pärast iga mängu sagenevad kiirabi väljakutsed plahvatuslikult. Paljud neist on seotud alkoholiga. Vaatamata sellele ei tee Euroopa Liidu valitsused, Saksamaa kaasa arvatud, piisavaid edusamme alkoholiprobleemi lahendamisel, tõdes ajakiri DW. Põhjusena tuuakse esile asjaolu, et joomine on muutunud lahutamatuks osaks kultuurist ning Euroopa Liidu oluliseks tööstusharuks.