Remsu: alkoholiaktsiisiga peaks rahastama karskuspropagandat

ETV 24/13.11.2006/Heikki Aasaru/

Ühenduse Alkoholivaba Eesti (AVE) esimehe, kirjanik Olev Remsu arvates tuleks kindel osa alkoholiaktsiisi tulust eraldada alkoholivastase propaganda tegemiseks. Remsu arvates aitavad praegu ainult radikaalsed abinõud. Prantsusmaa eeskujul tuleks keelustada alkoholireklaam, vähemalt televisioonis, ning kindlasti tuleks tõsta alkoholiaktsiisi, rääkis ta ETV hommikusaates Terevisioon.
“Riik saab alkoholiaktsiisist tulu 1,7 miljardit krooni aastas,” ütles Remsu ning nentis, et samas põhjustab alkohol aastas vältimatuid kulutusi 7-8 miljardit krooni ulatuses. Remsu ütles, et kindel osa alkoholiaktsiisist tuleks kasutada alkoholivastaseks propagandaks, nagu tsaariajal läks osa viinamonopoli tulust karskusliikumise toetuseks.
Remsule teeb erilist muret laste alkoholitarbimine. Ülo Vooglaid rääkis AVE aastakoosolekul, et uuringu kohaselt tarbib nädalas vähemalt korra alkoholi seitse protsenti 11aastastest poistest ja kolm protsenti samavanustest tüdrukutest.
“Mingi murranguperiood on tulnud kollektiivses suhtumises, rahvas on hakanud kartma kollektiivset enesetappu,” märkis Remsu.
Remsu, kes ise on juba rohkem kui 11 aastat karsket elu elanud, peab alkoholikultust Eestis puhtalt sovjetlikuks nähtuseks, mis hakkas juurduma eriti pärast 1945. aastat. 
“Meil on võrdlemisi tugev anonüümsete alkohoolikute liikumine, kuid nemad põhimõtteliselt ei sekku ühiskonna asjadesse,” rääkis Remsu. “Teiselt poolt tegelevad probleemiga teadlased ja sotsiaaltöötajad. Nende kahe vahel puudub aga ühendav lüli ja AVE peaks seda osa täitma.”

Allikas: http://www.etv24.ee/index.php?0567170

Suitsetamine vähendab rasestumise tõenäosust

/PM Online, Tarbija24/09.11.2006/ 

Kõva suitsetamine vähendab tõenäosust, et embrüo kinnitub edukalt emakaseina külge, leiavad teadlased.

Viljakuseksperdid uurisid suitsetavaid naisi, kasutades katseklaasiviljastust, vahendab BBC ajakirjas Human Reproduction avaldatud uurimust. Portugali ja Hispaania arstid leidsid, et 52,2 protsenti nn. kergetest suitsetajatest rasestusid simesel katsel, võrreldes 34,1-protsendilise tulemusega nn. kõvade suitsetajate puhul. Uurijad usuvad, et tubakas teeb emaka vähem vastuvõtlikuks. Dr. Sergio Soarese sõnul näitab fakt, et uuring andis sellised tulemused olukorras, kus katses osalenud naised said munarakud teistelt naistelt, et suitsetamine mõjutab emaka vastuvõtlikkust sõltumata oma mõjust munasarjafunktsioonile. Uuringus defineeriti kergete suitsetajatena need, kes teevad alla 10 suitsu päevas, ning rasketeks suitsetajateks peeti kõiki, kes suitsetavad sellest rohkem. Olgugi, et rasestumise suhtarv oli raskete suitsetajate puhul märksa madalam, esines nende puhul tihedamini mitmikuid: vastukaaluks kergete suitsetajate 30-le protsendile ootas koguni 60 protsenti rasketest suitsetajatest kaksikuid. Dr. Soarese sõnul on võimalik, et tubakas mõjutab emakat erinevate naiste puhul erineval moel, vähendades osade naiste puhul rasestumise võimalust ning suurendades mitmikute saamise tõenäosust nendel naistel, kes rasestuvad. Dr. Soares lisas ka, et nn raskeid suitsetajaid peaks teavitama sellest, et isegi kui viljastumine õnnestub, on neil väiksem tõenäosus, et rasedus kulgeb edukalt. «Lisaks peaksime samuti hoitama neid mitmikute sünnitamise ohtudest, kuna need on vähem ohutud nii emadele kui lastele.» Katseklaasiviljastamise ekspert dr. Simon Fishel ütles, et uuringu käigus märgati ulatuslikke muutusi katsealuste naiste emakate eritistes. «See on järjekordne näide suitsetamise toksilisest mõjust. Igaüks, kes soovib rasedaks jääda, peaks suitsetamise maha jätma ning vältima ruume, kus suitsetatakse.»

Allikas: http://www.postimees.ee/091106/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/227817.php

Arstid ei soovita piisavalt suitsetamisest loobumist

Sotsiaalministeeriumi Pressiteade
2.11.2006

Kuigi suitsetavate arstide osakaal on viimase 15 aasta vältel Eestis langenud ligi poole võrra, ei ole samal ajavahemikul tõusnud patsientide osakaal, kes on arstivisiitidel viimase 12 kuu jooksul saanud suitsetamise lõpetamise soovitust.

Sotsiaalministeeriumi poolt Soomes ja Balti riikides regulaarselt läbi viidud ühisuuringu tulemused näitavad, et 2002. aastal said Eestis vaid 6% suitsetajatest oma arstilt soovituse suitsetamisest loobuda. Soomes ja Lätis oli sama näitaja kordades kõrgem ehk 25%. Ka Leedus on see ületanud 20% künnise.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist dr. Andrus Lipand ütles, et samal ajal kui Lätis on selles vallas asjad läinud aastatega paremaks, on Eestis see protsent isegi langenud. Näiteks 1998. aastal said 9% Eesti uitsetajatest soovituse oma kahjulikust harjumusest loobuda. Kõigil järgnevatel uuringuaastatel ei ole see ületanud 6%.

1990. aastal oli suitsetavate arstide osakaal kogu elanikkonna näitajaga peaaegu samal tasemel. 2004. aastal avaldatud Tartu Ülikooli uuringust (K. Pärna, K. Rahu, M. Rahu “Smoking habits and attitudes towards smoking among Estonian physicians”) selgub, et see on langenud poole võrra. Meesarstidest suitsetab 25% ja naistest 11% võrrelduna Eesti elanikkonna vastavate näitajatega 45% ja 20%.

„Tervishoiutöötajate roll on südame-veresoonkonna haiguste ühe peamise faktori ehk suitsetamise elimineerimisel äärmiselt suur. Tervishoiutöötaja, iseäranis arst, on inimesele autoriteet. Me küll teame, et ka arsti sõna ravib, miskipärast aga ei kasuta seda piisavalt,” ütles Lipand.

2002. aastal sai hambaarstilt Eestis soovituse suitsetamine maha jätta 3% suitsetajatest, samal ajal oli see protsent Soomes kuus ning Lätis 14. Õdedelt sai sama soovituse Eestis vaid 2% patsientidest, vastavad näitajad Soomes ja Lätis olid 20 ja 10.

Eestis sureb aastas suitsetamise tõttu arvestuslikult ligi 2000 inimest keskeas, maailmas üle viie miljoni inimese.

Suitsetamisest loobumine kui südame-veresoonkonna haiguste põhjustaja oli teemaks kolmapäeval Tallinnas toimunud esimesel Südamekonverentsil.

Viin on kurja juur

Michel Craplet, Eurocare´i esimees
www.DELFI.ee

Avalik kiri Jose Manuel Durao Barrosole
Euroopa Komisjoni volinike täiskogu koosoleku eel, kus arutatakse alkoholist tuleneva tervise- ja sotsiaalse kahju vähendamise strateegia teemal, kutsume Euroopa Komisjoni vastu seisma alkoholistööstuse survele ning eelistama tööstuse kommertshuvide ees Euroopa kodanike tervist ja heaolu.

Eurocare (Euroopa Alkoholipoliitika Allianss) on 46 vabatahtliku ja valitsusvälise organisatsiooni ühendus, mis tegeleb alkoholikahjude ennetamise ja alkoholi tarvitamisega kaasneva kahju vähendamisega Euroopas. Liikmesorganisatsioonid tegelevad uurimustöö, nõustamise, probleemsete alkoholitarvitajate rehabiliteerimise ja ennetustööga. Eurocare toetab alkoholikahjude vähendamist efektiivsete teaduspõhiste poliitikameetmete kaudu.

Vaatamata alkoholi tootmise ja müügiga kaasnevale majanduslikule kasule Euroopa Liidu majandusele toob alkoholiga kaasnev haiguskoormus, vigastused, kuritegevus endaga kaasa Euroopa Liidule umbes 125 miljardi euro suuruse kahju aastas. See on ainult rahas mõõdetav kahju, mis ei hõlma alkoholiga kaasnevat valu, kannatust ning kaotatud elusid. Lisaks on alkohol üheks peamiseks enneaegse surma põhjustajaks Euroopas ning tekitab noorte seas hulgaliselt sotsiaalseid probleeme. Enam kui veerand noorte meeste surmadest on põhjustatud alkoholist. 10 000 enesetappu aastas (1 6-st enesetapust) on alkoholi tarvitamise tulemu. Vanemas eas sureb alkoholist põhjustatud vähki 50 000 eurooplast aastas (kaasa arvatud 11 000 rinnavähijuhtumit).

Alkohol on ka peamine surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite põhjus (1/3 surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjustaja on alkohol). Joobes juhtimisega seotud juhtumite käigus sureb igal aastal 17 000 eurooplast (10 000 nendest on jalakäijad ja kaasasõitjad).

Lapsedki kannatavad alkoholi tõttu. Üks kuuest laste ahistamisjuhtumitest on seotud alkoholi tarvitamisega ning üle seitsme miljoni lapse elab Euroopas alkoholist tugevalt mõjutatud kodus. Igal aastal sünnib Euroopas 60 000 last enneaegu ning raseduseaegne alkoholi tarvitamine on peamine sünnidefektide põhjus.

2/5 naiste vastu suunatud koduvägivalla juhtumitest on seotud alkoholi tarvitamisega ning alkohol on 2/5 mõrvade põhjus.

Tulenevalt turunduse globaliseerumisest ei ole üksikutel riikidel enam võimalik iseseisvalt alkoholi tarvitamisega seotud probleemidega toime tulla. Euroopa tasandil vajatakse viivitamatut tegutsemist, et aidata liikmesriikidel vähendada alkoholi tarvitamisega kaasnevat kahju.

Me kutsume Euroopa Komisjoni võtma vastu strateegiat, mis vähendaks alkoholiga seonduvat sotsiaalset ja tervislikke koormust.

Eurocare´i liige Eestis on Ühendus Alkoholivaba Eesti