Rubriik: uudis-teade-informatsioon

Ka mõõdukas alkoholi joomine on tervisele kahjulik

Sageli räägitakse, et mõistlik alkoholitarvitamine, näiteks punase veini joomine, kaitseb südamehaiguste eest ja on üldse tervisele kasulik. Ühendus Alkoholivaba Eesti väidab uusimate  teadusuuringute toel vastupidist.

Alkoholi mõõdukas koguses joominegi toob endaga kaasa terviseriske, kinnitasid ühenduse Alkoholivaba Eesti akadeemilise nõukogu liikmed uusimate alkoholiuuringute tulemusi tutvustades, kirjutas Linnaleht. Austraalia, Kanada ja USA ülikoolide hiljuti avaldatud ühisuuringus võeti vaatluse alla mitukümmend varasemat uuringut, milles järeldati, et mõõdukas alkoholitarvitamine on tervisele kasulik. «Selgus, et kõiki neid uuringuid läbis üks oluline viga – enamasti ei eristatud pikaajalisi karsklasi, hiljuti alkoholi tarvitamisest loobunuid ja vahel ka juhuslikke tarvitajaid,» märkis poliitikauuringute keskuse PRAXIS tervisepoliitika analüütik Taavi Lai. Selgus, et paljudes varasemates uuringutes karsklasena esinenud inimesed olid tegelikult endised alkoholitarvitajad, kellel olid mitmesugused tõsised haigused.

Nii leitigi nn mittetarvitajatel olevat rohkem raskeid haigusi kui mõõdukalt tarvitajatel. Kui aga tervisehädadega varasemaid alkoholitarvitajaid karsklastena käsitleda, on ekslik järeldada, et mõõdukas joomine on tervisele kasulik. «Etanool annab tarvitajale hea enesetunde ainult selle aja jooksul, kui selle kontsentratsioon veres tõuseb,» nentis Mari Järvelaid, kes on olnud Maailma Terviseorganisatsiooni kontaktisik alkoholiküsimustes ning on praegu Euroopa Liidu tervishoiuekspert Venemaal. Just hea enesetunne sunnibki napsisõpra järjest uue klaasi järele haarama, kirjutas Linnaleht.

«Teisalt on kümnest alkoholitarvitajast kaheksa võimelised oma alkoholitarvitamist planeerima,» väitis ta. Kui näiteks perearstid räägiksid oma joomalembestele patsientidele rohkem alkoholi kahjulikust toimest ning ärgitaksid neid napsitamist piirama – et näiteks täna joon peol ainult ühe klaasi veini –, oleks suurem osa inimesi suuteline selliseid plaane püstitama ja neist ka kinni pidama, leidis ta. «Loote jaoks ei ole olemas ohutut alkoholikogust,» rõhutas Järvelaid. Kui tulevane ema raseduse ajal alkoholi tarvitab, riskib ta sellega, et tema lapsel on kaasasündinud häire – fetaalne alkoholisündroom. Alkohoolse kahjustusega lapsel võivad esineda kasvupeetus, vaimne ja motoorne mahajäämus, õpiraskused ning suhtlemis- ja  käitumishäired, samuti kaasasündinud nägemis-, kuulmis- ja tajuhäired, südamerikked, neeruanomaalia ja muud tervisehäired. «Lapse kaasasündinud alkohoolne kahjustus on sajaprotsendiliselt ennetatav, kui tulevane ema raseduse ajal alkoholi ei tarvita,» kinnitas Järvelaid.

Alkohol põhjustab mitmesuguseid tervisehädasid ka täiskasvanuile ning on eriti ohtlik alla 21-aastastele. Alkohol kahjustab maksa ja närvisüsteemi, selle järjepideval joomisel võivad tekkida mitmesugused kroonilised haigused. Alkohol suurendab ka vähiriski, märkis Tartu Ülikooli närvikliiniku emeriitprofessor Arvo Tikk. «Alkohol, ka väikestes annustes tarvitatuna, võib põhjustada peamiselt suuõõne-, söögitoru-, kõri-, maksa- ja rinnavähki. Selge seos on alkoholil kopsuvähiga, tõenäoliselt seetõttu, et alkoholitarbimisega kaasneb sageli ka suitsetamine,» lisas ta.

Koolilapse kaif – nina kaudu!

/Eesti Ekspress/Birgit Püve/16.11.2006/

Jõhker trend: üheksa-kümneaastased koolilapsed valmistavad end ette nuusk- ja päristubakaks, tõmmates ninna kofeiinitableti- või kommipuru. Snufist ehk nuusktubakast võib seetõttu end päris priiks pidada järjest vähem koole.

Nuusktubakas ehk snuff ei ole Eesti koolide tänavusügisene “uustulnuk”. Põhjamaades rohkem Rootsi vanahärrade elustiili juurde kuuluv toiming – nuusktubaka tõmbamine – jõudis meie koolidesse juba mõni aeg tagasi. Ja just sel põhjusel, et õpetajatel on selle jälile raskem jõuda.

Snufi tõmbamiseks ei ole vaja turvalist kohta eemal õpetaja-direktori pilgu alt; protseduur käib kähku ja nuusktubakas ei lõhna reetlikult nagu tavaline tubakas või kanep. Samuti levib õpilaste seas usinasti müüt, et nuusktubakas on süütu ega tekita sõltuvust. Rääkimata teismelistele omasest pahelisuse idealiseerimisest või popkultuuri mõjust.  

Tänapäeva koolilapse ranitsat täidavad seega pinalid, pliiatsid, õpikud-töövihikud… ja kõige selle kõrval nagu muuseas ka üks väike pakike snuffi. Kust lapsed nuusktubakat saavad, on iseküsimus. Eestis on nuusktubaka müümine keelatud, küll aga on lubatud selle omamine ja tarvitamine. Euroopa Liidus kehtivad nuusk- ja põsktubakale (ehk snus’ile) 2001. aasta direktiivi järgi piirangud – välja arvatud Rootsis, kus 20 protsenti tubakatarbijatest neid kasutab. Eestlane võib välismaalt sisse tuua tubakat ainult isiklikuks tarvitamiseks, samuti seda postiga välismaalt saada.

Mitte purustatud “kommid”, vaid… purustatud kommid

Aastaid tagasi Eestis korraldatud uuringu järgi tarbis närimis-, nuusk- või huuletubakat teismelistest 16 protsenti. Pole teada, kui palju on kasvanud see protsent praeguseks. Küll aga on kindel, et vähenenud see ei ole. Hoogsalt vähenenud on hoopis (esma-)tarvitajate vanus. Viimasel ajal on õpilased ka avastanud, et nuusktubakat saab teha koguni tunni ajal. Ilma et tahvli ees tegutseval õpetajal aimugi oleks. Suured silmad tedretähnilises poisinäos vaatavad uudishimulikult ja iseteadvalt ringi. Need kuuluvad kolmanda klassi poisile Markole, kes õpib ühes Harjumaa koolis, paarkümmend kilomeetrit pealinnast eemal. Ta on kümneaastane ja räägib, et neil on veel “hea klass, sest viis tükki ainult on proovinud snuffi”. Lapsi on Marko klassis 20 ringis. Osa neist alles üheksa-aastased. Paralleelklassides tehakse snuffi tema sõnul rohkem. “Kibeda haisuga on,” teab ta. “Paljud proovivad, et mis tunne on. Aga teise-kolmanda klassi omad tõmbavad ka kommipuru. Kommikee (müügil olev keekujuliseks pakitud kommipakk – autor) purustatakse ära ja liimikorgiga tõmmatakse ninna. See on palju kibedam kui snuff.” ?! Miks kommipuru ninna tõmmatakse, uurin asjatundmatult. “Kui seda tõmbad, siis tuleb suust auru, tolmupilv tuleb. Ega see midagi ei tee – kibedam on ainult,” räägib Marko. Otsest selgitust sellele tegevusele on temalt raske saada.

Teeb tunni huvitavamaks

Markost kolm aastat vanema õe Marju (13) eakaaslaste hulgas on snuff tunduvalt sagedamini kasutusel olev väljend. Ja mitte ainult väljend. Möödunud aasta klassiekskursioonil olid drastilises vähemuses need, kes nuusktubakat ei tõmmanud. 25 lapsest ei tarvitanud snuffi ainult 7. Ööbimiskohaks olnud kämpingutes oli õpetajate järelevalve nõrgem – keegi varustas ja paljud kasutasid juhust ja tegid agaralt. Sellest ekskursioonist saigi suurem nuusutamisbuum Marju arvates tema koolikaaslaste hulgas alguse. “Koolis üks poiss tõmbas terve peotäie. Kõrt kasutatakse samuti abivahendina. Hästi naljakas hakkab. Hüppad ringi ja oled hästi julge. Kuus triipu on ka päeva jooksul tõmmatud,” kirjeldab ta oma 6. klassis õppivaid klassivendi.

“Nina võib hakata kipitama. Osal on nina kinni – siis kui teed, läheb just lahti. Mõnda ajab nutma ka.” Ãœks tüdruk kirjeldab, kuidas snufipisarad on just väga mõnusad. “Silmavalged lähevad äärest punaseks. Jooma ajab – juuakse limonaadi ja Starterit (energiajooki).” Milline reaktsioon arenevas kehas sel ajal toimub, on keeruline öelda isegi asjatundjal. See võib inimeseti erineda.

Ãœks astmaatikust tüdruk tõmbas samas koolis snuffi enne kehalise kasvatuse tundi. “Kekas pidi jooksma stata-ringi, aga nina läks hästi kinni, hakkas paha. Selline tunne oli, nagu nina keeks või muliseks poti peal.”  Just snuffi – mitte huuletubakat ehk snus’i – keeratakse koolis ka vetsupaberi sisse. Tekib huuletubaka-taoline pakike, mis asetatakse huule alla. Pärast tubaka imendumist võtavad lapsed paberi jälle ära. Ãœheksa-aastane Marko: “Kui palju kasutad, jääd pilve.”  Tõenäoliselt ei tea teismelised kasutajad, et n-ö päris huuletubakaga, mida kasutavad enamasti vanemad õpilased, võivad nad saada suurema nikotiiniannuse kui tavaliste sigarettidega, mille asemel snuffi ja snus’i tihti just “leebema alternatiivina” kasutatakse. Huuletubakat hoitakse suus kauem, saadav nikotiinihulk on sellisel juhul tihti suurem - igemete kaudu imendub see aga verre. 

Popp laps teeb snuffi

Marju, kes näeb oma vanusest pisut vanem välja, jätkab: “Õpetajad ei saa midagi aru, kui tunni ajal snuffi tõmmatakse – need, kes teevad, teevad seda teiste selja taga.”  Arvatakse, et see teeb tunni huvitavamaks ja lõbusamaks, tüütu tunni puhul - igavus pühitud! Ühes Tallinna majanduskallakuga gümnaasiumis õppiv 13aastane Kristiina räägib, kuidas snufi kõrval tõmmatakse nende koolis ninna ka purustatud kofeiinitablette. Seda 7. klassi õpilaste seas. “Väga palju tehakse snuffi. Vesipiipu. Tehakse ka kangemat kraami, nagu kanep.” “Kui snuffi teed, muutud hästi julgeks – poisid tõmbavad tunni ajal nii, et panevad raamatu ette, et õpetaja ei näeks. Pärast teeb näost punaseks. Mõni aevastab.” 

Populaarsed on  roosi- ja vanillisnuff. Red Bulli ja Presidendi-nimelised tubakad. Paljud tüdrukud, kes Kristiina koolis snuffi sisse hingavad, peavad seda “väikeseks asjaks”: “Täisjoomine ja suits on hullemad.” Tüdrukute jaoks on snuff üks viise poistele mulje avaldamiseks. “Tüdrukud lähevad eriti hulluks,” arvab ta. “Klassiväljasõidul tegid tüdrukud poiste snufi ära – röögivad, nutavad ja oksendavad siis. Jube.” Ja kinnitab, et “see aasta on just erit i hull”. Tema kooli jõudis snuff läinud kooliaasta lõpus.

Diiler müüb paki 50 krooniga 

“Osad päris rikkad käivad reisidel ja ostavad mitu-mitu pakki snuffi korraga,” vastab Kristiina küsimusele, kuidas snuffi hangitakse. “Diilerid tegutsevad täiega. Ja suuremad poisid võtavad seda jõuga väiksemate poiste käest ära.” Marko ja Marju koolis, mis on väiksem, kuna asub maal, on laste seas teada kaks poissi, kes teisi õpilasi snufiga varustavad. Marko: “Suurtes kogustes ühe Soome poisi käest saavad.” Väiksem pakk maksab 50 ja suurem pakk 100 krooni. Sisuliselt on võimalik “varustaja” leida aga ka interneti teel. Marko ja Marju ema Epp peab snufi tõmbamist hirmutavaks trendiks: “Kui sa ei tee, oled eemale tõugatud. Lisaks arvamus, et kui on pinged – teismelistel ikka on -, võtad snuffi ja kõik on järsku okei.” Epp muretseb laste n-ö väljakoolitamise pärast: alguses teed “süütuid” asju – siis lähed kangemate peale üle. On õpetajad, kes teavad, et kool on täis, aga teha midagi ei saa.” Paljud õpetajad aga ei teagi, millega snufi puhul täpselt tegu või kuidas selle kasutaja paremini ära tunda. Natuke sõltub ikka koolist ka, arvab Kristiina, sest kui ta 5. klassis veel teise kooli õpilane oli, ta snufiga kokku ei puutunud. Tallinnas on koole, mille õpilased on aga koguni teinud endale snufiteemalisi kodulehekülgi. Internet on seega üks suurimaid snufi-info ja mõju vahendajaid teismeliste seas pärast sõpru. 

Arst: snuff tekitab sõltuvust

Anneli Kullamaa, Tartu Ülikooli kopsukliiniku arsti-õppejõu hinnangul on ohtlik see, et lapsed ei teadvusta, et igasugune uimastav aine võib tekitada sõltuvust.

“Vastupidi, lapse organismis tekib sõltuvus palju kiiremini. Nuusk- ja põsktubaka puhul petab ära see, et arvatakse, et see on vähem kahjulik, sest selles on vähem tõrva kui tavalises suitsus. Igal pool propageeritakse seda kui alternatiivi suitsetamisele. Aga tegelikult see  t e k i t a b  sõltuvust. Ja kergemini just tüdrukutel.” Millised võivad olla noorena nuusktubaka kasutamise tagajärjed? “Päris ninaverejookse sellega ei seostata. Aga kindlasti krooniline nohu. Nina ja põse limaskestade tegevus on takistatud.” Kullamaale tundub, et Lõuna-Eestis, mis on tema kodupiirkond, on õpilaste seas populaarsem põsktubakas, mitte snuff.  Kuidas purustatud kommide ninna tõmbamine võiks mõjuda? “Kui need on klaaskommid, siis jõuab glükoos, mida komm sisaldab, alla ninaneelu kaudu. Ent igasugune puru, mida sisse tõmmatakse (ka kofeiinitabletid), tekitab limaskestades ärrituse. Kui seda tehakse pikka aega, mõjub see süsteemsele hingamisele ja lõpuks ka alumistele hingamisteedele. Siiski. Miks lapsed seda teevad?  “Ma mõtlesin sedasama – kuigi ma võib-olla ei ole õige inimene. Ma võin oletada, et kui kõike keelatut veel ninna tõmmata ei saa, siis tõmmatakse seda, mida saab. Selline hulluse periood tundub olevat.”

Allikas: http://www.ekspress.ee/viewdoc/EF4400C906189D9BC225722600788011

Tartus tähistatakse laste väärkohtlemise vastast päeva

Pressiteade 17.11.2006

19. november on ülemaailmne laste väärkohtlemise vastane päev, mille tähistamisega tahetakse tõsta teadlikkust ja muuta hõlpsamaks väärkohtlemise ärahoidmine perekonnas, koolis ja mujal., Päeva tähistamise samaväärseks eesmärgiks on vormida ühiskond laste väärkohtlemise ning laste vastu suunatud vägivalla osas lõplikult sallimatuks. See on ülesanne, mille
täitmisel igaüks saab olla abiks. 2000. aastal loodud ülemaailmne koalitsioon tähistab väärkohtlemise vastast päeva juba kuuendat korda ning sel aastal kuulub koalitsiooni üle 700 organisatsiooni 119 riigist. Eestist kuulub koalitsiooni alates 2004. aastast  Eesti Caritas.

Pühapäeval, 19 novembril süüdatakse küünlad Tartu kesklinnas kell 18-21 Raekoja platsi purskkaevu ning Küüni tänaval “Isa ja poja” skulptuuri juures. Samal päeval kell 15-17 toimub Maarja Koguduse ruumides väärkohtlemise temaatikat käsitlev seminar, millele järgneb arutelu. Osalemisest palun teatada kuni 18. novembrini aadressil hannaliisa@caritas.ee. 
Koostöös Delfi Tähekesega toimub kuni 15aastastele noortele temaatiline joonistusvõistlus, mis lõpeb laste õiguste päeval 20. novembril. Täpsem info http://taheke.delfi.ee/taheke/miskeskus/ Aadressil www.spunk.ee saab vastata väärkohtlemise teemalisele gallupile. Üritust sünnib Caritase ja Lille Maja koostöös,toetajad on  Hansa Candle ning AS Haljas.

Iga laps peab saama elada turvaliselt oma kodus, oma perekonnas. Paraku ei leia laste õigused kaitseks igat laadi väärkohtlemise ja vägivalla eest teed kõigisse kodudesse. Ürituse eesmärgiks on teadvustada igaühe moraalset 
kohustust võidelda laste väärkohtlemise vastu nii oma mõtteis kui ka sõnade ja tegudega. Mitte mingisugune laste vastu suunatud vägivald ei ole õigustatud. Igasugune laste vastu suunatud vägivald on ennetatav.

Suitsetamisvastane näitus Narvas

Pressiteade 15.11.2006

Esmaspäevast, 13. novembrist on Eestis ringsõidul olev tubakavastaste postrite näitus avatud Narvas Astri kaubanduskeskuses. Näitus jääb piirilinnas avatuks laupäeva, 18. novembrini (k.a), mil näitusega liitub ka
suitsetamisest loobumise nõustamiskabinet.

Nõustamiskabinet on Narvas Astri keskuses avatud laupäeval 12.00-18.00. Tavaliselt meditsiiniasutuste juures paiknev kabinet on kaubanduskeskuses avatud kõikidele huvilistele. Kabinetis jagatakse infot tubakast loobumise
võimaluste ja vahendite kohta, head nõu, kuidas suitsetamist maha jätta ja kuidas vältida selle juurde tagasipöördumist ning ülevaadet kohtadest, kust võib hilisema nõustamisvajaduse korral abi saada. Näitusega kaasnevas
nõustamiskabinetis on kolmel nädalavahetusel kokku käinud 120 inimest.

Suitsetamisvastase näituse eesmärgiks on tuletada inimestele meelde tubaka laastavat mõju nende tervisele ning teavitada, et tubakas ei kahjusta mitte ainult suitsetajat ennast, vaid ka tema lähedasi. Samuti mõjutab suitsetamine negatiivselt inimese sotsiaalset staatust.

Tubakavastane ekspositsioon on ringsõidul Eestis peatunud eelnevalt Tallinnas Ülemiste ja Kristiine keskuses ning Tartus Lõunakeskuses. 

Rahvusvahelise näituse koostaja on National Center for Chronic Disease Prevention and Health Promotion (USA). Eestis korraldab väljapanekut suhtekorraldusettevõte In Nomine.

Uuringud tõestavad alkoholi kahjulikkust ka mõõdukates kogustes

Ühendus Alkoholivaba Eesti (AVE) akadeemilise nõukogu liikmed tutvustasid möödunud reedel viimaste aegade alkoholiuuringuid, mis kinnitavad, et alkohol, ka mõõdukalt tarvitatuna, toob endaga kaasa terviseriske.

Austraalia, Kanada ja Ameerika Ãœhendriikide ülikoolide hiljutiavaldatud ühisuuringus võeti vaatluse alla 54 varasemat uuringut, milles järeldati, et mõõdukas alkoholi tarvitamine on tervisele kasulik. Selgus, et läbiv oli üks oluline viga. “Uuringutes enamasti ei eristatud kauaaegseid karsklasi, hiljuti alkoholi tarvitamisest loobunuid ja vahel ka juhuslikke tarvitajaid,” selgitas dr Taavi Lai, poliitikauuringute keskuse PRAXIS tervisepoliitika analüütik.

“Seega, paljud uuringute “karsklased”on tegelikkuses tervisehädadega endised tarvitajad. Karsklaste ja varasemate tarvitajate segamisel teevad sellised uuringud eksliku järelduse mõõduka joomise kasulikust mõjust,” selgitas Lai ühisuuringu järeldusi.

“Keskealiste meeste vähirisk, kui nad tarvitavad 40 grammi puhast alkoholi päevas, tõuseb võrreldes mittetarvitajatega 15-lt 50-le 100 000 inimese kohta. Nii et risk tõuseb umbes 4 korda,” rääkis professor Arvo Tikk Tartu Ãœlikooli Närvikliinikust
alkoholi ja vähi suhteid tutvustavast uuringust. “On näidatud, et ka alkoholi mõõdukas tarvitamine põhjustab intensiivset veresoonte arengut üle veresoone endoteeli kasvu stimuleeriva faktori,” selgitas Tikk.

Uuringuid, mis kinnitavad, et loote jaoks ei ole olemas ohutut alkoholikogust, tutvustas endine Maailma terviseorganisatsiooni kontaktisik alkoholi küsimustes dr Mari Järvelaid. Eestimaal on fetaalne alkoholisündroom (FAS) aladiagnoositud, kuna “ilmselt ei ole meie arstid harjunud sellise pilguga lapsi vaatama, kellel on mahajäämus oma arengus,” selgitas Järvelaid. FAS-i korral võib esineda kasvupeetus, vaimne ja motoorne mahajäämus, õpiraskused ja suhtlemis- ning käitumishäired, sageli kaasasündinud nägemis-, kuulmis-, tajuhäired, hüperkineetiline sündroom, epilepsia, kaasasündinud südamerike või neeruanomaalia. “FAS on 100% ennetatav, kui raseduse ajal alkoholi ei tarvitata,” võttis dr Järvelaid uuringud kokku.

Ãœhendus AVE toetab alkoholireklaami täielikku keelustamist ning usub, et sellised teaduslikud uuringud ei anna ka poliitikutele peagi muud valikut. “Paistab, et seni on alkoholireklaami õigustuseks olnud arvamus, et üldiselt tarvitavad inimesed alkoholi mõõdukalt ning pealegi on mõõdukas tarvitamine koguni tervisele kasulik,” rääkis Ãœhendus AVE tegevjuht Lauri Beekmann. “Kui aga teadus selgitab, et ka mõõdukas koguses tarvitatud alkohol sisaldab terviseriski, siis kuidas saab üks riik lubada sellise asja avalikku propageerimist, mida reklaamimine ju iseenesest on?” tõstatas Beekmann küsimuse.

AVE akadeemiline nõukogu on tegutsenud alates 2005. aasta jaanuarist ning on täitnud peamiselt nõuandvat rolli. Nõukogu liikmed on aastaid tegutsenud nii alkoholiuuringute kui ka alkoholikahjudega.