7. märtsil suundusid 4 noort eestlast Tartu lennujaama poole, et alustada reisi Bratislavasse, Slovakkiasse, et seal osa võtta rahvusvahelisest seminarist ’You(th) are us’.
Seminari korraldas Juvente üle-Euroopaline katuseorganisatsioon Active. See organisatsioon saab sellel aastal juba 20-aastaseks ning on olnud osaks paljude noorte eludes, propageerides tolerantsust, demokraatiat ja rahu ning seda kõike meelemürkide vabalt. Bratislavas oli meid 50, mitmest erinevast Euroopa riigist.
’You(th) are us’ kestis nädal aega. Ööbisime ühes Bratislava äärelinna hotellis, mis kostitas meid hea teeninduse, maitsvate toitudega ning vastutulelikkusega. Päevad olid pikad ja ööd ääretult lühikesed, kuigi enamasti oli see ainult meie endi süü 🙂
Millest seminar üldse rääkis ning mida me sinna õppima läksime? Peamiselt hõlmas see kultuuridevahelist suhtlemist. Meile pidas loengu Slovakkia külalislektor Anna Zelenkova, kellega rääkisime ehk kõige lihtsamast teemast- „Mis on kultuur?“. Või nii me vähemalt arvasime. Seda oli tegelikult väga raske määratleda. Siis tuli minu meelest üks kõige huvitavamaid ülesandeid üldse selle nädala jooksul- meid jaotati gruppidesse ning me kõik saime endale mingid rahvused, mida pidime esindama. Meie olime jaapanlased. Meile tutvustati meie kultuuri, meie käitumismalle, meie üleüldiseid tõekspidamisi. Siis meid lasti tagasi seminariruumi ning me pidime väiksemate segagruppidega arutlema erinevate teemade üle. Laua taga kohtusin ma saudi-araablasega, ameeriklase, soomlase ja venelasega. Ja väga raske oli käituda täiesti vastupidiselt oma eestlaslikele tõekspidamistele, pannes end täiesti teistesse kingadesse.
Meid pandi järgnevate päevade jooksul veel ebameeldivaid ülesandeid täitma. Näiteks pidime me erinevatelt riikidelt küsima ehk kohati kohatuid küsimusi eelarvamustele toetudes. Aga ka see tuli kergelt, sest õppisime mitte kartma küsida ja mitte solvuma kui küsimus valus on, vaid võtma seda kui siirast huvi millegi kohta, millest küsija polnud kuulnud. Ja olgem ausad- kes on veel parem nendele küsimustele vastama kui mitte inimene, kes sellega otseselt kokku puutub.
Seminarilt ei puudunud ka alkoholi teema. Active’i vilistlasliige Pierre Andersson, kes tänaseni tegeleb alkoholiprobleemide preventsiooniga, rääkis meile teemal ’Global Hangover’. Samal teemal on ka ilmunud lühifilm. See oli üks šokeerivamaid loenguid. Me nägime ära ka lühifilmi, mis rääkis sellest, kuidas alkoholifirmad on avastanud uue turu- Aafrika- ning kuidas põhimõtteliselt kasutatakse ära sealsete inimeste raskeid olukordi, muutes depressiivset eluolu veel masendavamaks, näiteks süvendades koduvägivalla esinemist ning muid alkoholiga seotud probleeme. Pani väga sügavalt mõtlema ning tõi nii mõnelegi vaatajale pisara silma.
Nädala suurim sündmus oli meie minek Bratislava kesklinna, et seal teha tänavaaktsioon. Me kaasasime sinna ka seminaril käsitleva teema, aga eelkõige oli meie eesmärk tutvustada Active’i ja seeläbi ka me enda tõekspidamisi. Ja läbivaim teema sealjuures oli inimõigused.
Ma hakkasin ise pärast mõtlema, et miks oli seminari pealkiri just selline. Ja siis sain aru, et kui kliÅ¡ee see ka ei oleks – muutused algavad iseendast. Me ise peame silmad avama, olema tolerantsemad, mitte kinni olema eelarvamustes ja kuulujuttudes. Ja et tõesti – küsija suu pihta ei lööda.
See nädal oli üks parimaid viise oma puhkust veeta. Kuigi programm oli tihe ja iga öö sai maksimaalselt viis tundi magada (sest poole ööni oli vaja dominot mängida), tuleb siiski tunnistada, et sealt lahkudes oli mu süda rahul. Mina, Eliina Pavljuk, olles täie mõistuse juures – soovitan soojalt! 🙂
Rohkem infot: www.activeeurope.org ; http://youthareus.blogspot.com
