Peaprokurör: range karistus ei peata roolijoodikut

/Garel Püüa/Eesti Päevaleht/22.06.2006

Norman Aasa hinnangul oleks rohkem kasu alkoholireklaami piiramisest. Riigi peaprokuröri Norman Aasa arvates ei saa roolijoodikute probleemi lahendada ainult intensiivsema liiklusjärelevalve ja rangemate karistustega.

Muutmist vajavad inimeste väärtushinnangud, sest paljud jätkavad purjuspäi sõitmist varasematest karistustest hoolimata.

“Kui teistkordne alkoholijoobes sõiduki juhtimine 1998. aastal kriminaliseeriti, oli lootus, et see aitab liiklusohutust parandada. Paraku tuleb tõdeda, et oluliselt on kasvanud küll kriminaaljustiitssüsteemi töökoormus, liikluskultuur aga eriti muutunud pole,” nentis Aas.

Tema sõnul oleks naiivne loota, et olukorda on võimalik parandada ainult rangemate karistustega. Senisest rohkem tuleb panustada inimeste endi väärtushinnangute muutmisesse, mis ei anna paraku kiireid tulemusi.


Karistus ohust sõltuvusse

Kindlasti aitaksid selleks kaasa alkoholireklaami piirangud ja alkoholi raskem kättesaadavus. “Viimase efekt võib siiski olla vaid lühiajaline, sest turg tühja kohta ei salli ja pikemaajalise keelu korral võib välja areneda kuritegelik varimajandusvõrk,” lausus Aas.

Peaprokurör pooldab lähenemist, et karistus peab olema sõltuvuses reaalsest ohust kaasliiklejaile.

“Autode konfiskeerimine on üks võimalus ja seetõttu olemegi prokuratuuris otsustanud, et nn krooniliste või ohtlike roolijoodikute puhul hakkame kohtult taotlema sõidukite kui kuriteo toimepanemise vahendite konfiskeerimist,” lausus Aas. Tema sõnul on praeguseks konfiskeeritud üks auto ja menetluses veel mõned asjad, kus konfiskeerimist tõenäoliselt taotletakse. “Joobe tuvastamiseks tuleks kasutusele võtta mõõteseadusele vastavad täppisalkomeetrid ning ette näha nende näitude vaidlustamise võimalus vabatahtliku proovi andmisega”.


Roolijoodikud trellide taha

•• Justiitsministeeriumi andmeil kandis käesoleva aasta algul Eesti vanglates karistust 80 roolijoodikut, kelle hulka pole arvatud alkoholijoobes liiklusõnnetuse põhjustanud isikuid. Hetkel kannab joobes juhtimise eest vanglakaristust 141 inimest.

•• Aasa sõnul annab lühike sˇokivangistus teatud juhtudel kindlasti efekti ning loodab, et tulemusi annab ka sel aastal kriminaalhoolduse käivitatud alkoholijoobes rooli istunutele mõeldud pilootprojekt.

•• Programmi abil püütakse selgitada, mis tagajärjed võivad olla ebakainena auto juhtimisel.

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel_324248.html?PHPSESSID=62fd09773d37c653f8df8bfe912060a4

Meie — alkohoolikud?

/Airy/ 12.06.2006/ Noortekas@DELFI/

Viimasel ajal on väga palju räägitud eestlaste ulatuslikust joomalembelisusest, mis meie rahvast tasa-targu põhja lasta ähvardab. Eestis jagub alkohoolikuid igas vanuses, sotsiaalses positsioonis, regioonis. Viina lakuvad nii bussipeatustes vedelevad asotsiaalid, kui ka edukad äriinimesed. Ja alaealised.

Eestis on alkohol kergesti kättesaadav kõigile. Läbud on saanud osaks noorte vaba aja veetmisel. Korralikum nooruk argipäeviti nina päris täis ei tõmba, aga nädalavahetus on ideaalne aeg joomapidude maha pidamisteks. Tean omast käestki üht noort inimest, kes ei leia midagi ebasündsat selles, kui ta iga päev teleri ees veidi siidrit limpsib. Siider ei ole väheses annuses just eriti tugeva mõjuga alkohoolne jook, kuid päris karastusjoogiks seda ka lugeda ei saa. Osta parem limonaad!

Olen ka täheldanud seda, et nt uhketel riiklikel pidudel on pea igal tähtsal riigimehel klaasike kallist alkoholi näpuvahel. Sel momendil on joogi aeglane rüüpamine nagu kõrvaltegevus. Kujutlege momenti — ruumid on ümbritsetud pidulike snäkilaudade ja tähtsate isikute nägudega. Ikka tuleb ju samal õhtul mõne tuntud tuttavaga juttu teha, aga tülpinud näo ja tühja peaga pole see just kõige kergem. Alkohol kütab üles, annab fantastilisi mõtteid, viib kõik inimesed ühele tasandile.

Noortel kehtib minu silmis sama seaduspärasus, mis täiskasvanutelgi. Alkohol aitab saada üle kompleksidest, toob hea tuju, aitab lõõgastuda. Ainult et kui kauaks?

Peale selle kutsub alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng ning on soodumusi veel tuhandeks muuks hädaks.

Kuid on naiivne arvata, et me seda kõike juba koolis, meedias, kõikjal kuulnud ei ole. Miks me siis edasi joome? See on nagu hiiglaslik lumepall, mida pidurdada me enam nagu ei suudaks. Nagu ei tahagi. Kui me ei oska ette kujutada paremat ajaviidet, kui nädalavahetusel sõprade seltsis enese oimetuks ja rõõmsaks, tüdrukute ilusaks ja poiste lahedaks joomine, siis miks peaks me tahtma sellest loobuda. Isegi, kui mina ei joo, teised ju ikka joovad.

Palju on asju, mis Eesti riigil tegemata jäänud alkoholismi piiramiseks. Kõiki noori imeväel alkoholi tarvitamast keelitada ei õnnestu, see on ilmselge… Kuid kas me olemegi siis kadunud põlvkond? Kas meid peaks mäletatama karja joomaritena, kes enamikus juba 35. eluaastaks olid end põhja joonud? Kui see nii läheb, siis on see tõeliselt traagiline. Et miks siis riik ei hoia oma lapsi? Siiski tuleks inimestel ise kaaluda, mida nad parasjagu teevad, mitte loota, et riik või heategevusorganisatsioonid nende eest mõtleksid. Ise mõtelda on ka vahel vahva.

Allikas: http://noortekas.delfi.ee/tuum/elustiil/article.php?id=13126064

Soccer fans may drink to make up for not playing

NEW YORK (Reuters Health) – World Cup fever is sure to bring scenes of rowdy fan behavior fueled by alcohol — which, it seems, may be triggered by feelings of inadequacy.

A UK study of men’s health and masculinity hints that young men who don’t play soccer or other contact sports may seek that “tough guy” feeling by downing a six-pack or two during the game. Psychology researchers who conducted in-depth interviews with 31 young men in the 18-to-21 age range from a variety of socioeconomic and ethnic backgrounds found that men may use one type of typically masculine behavior to compensate for another.

“For example, men who are not confident in their sporting abilities may try and make up for this by drinking excessively,” said Dr. Richard de Visser from the University of Sussex who led the research, which was sponsored by the Economic and Social Research Council. The aim of their research, de Visser told Reuters Health, is to look at “how men actively construct a masculine identity via healthy and unhealthy behaviors.”

“Rather than masculinity being a singular thing,” de Visser reported, “there are a variety of ways of being masculine, and a range of ways that men test and demonstrate their masculinity — some of these are healthy (e.g., sports) and some are not (e.g., excessive drinking, risk taking, etc.)” There isn’t “a simple link between masculinity and unhealthy behavior. It all depends on how men use their masculinity,” de Visser said.

The study also found that men can use credit in one masculine domain to resist pressure to engage in other masculine behaviors. For example, “good sportsmen said that they were able to resist pressure to drink or drink excessively,” according to de Visser. “The flip side of this is that men who feel that they are not masculine could use unhealthy behaviors like drinking to gain ‘masculine’ credit,” he added.

Encouraging men to engage in healthy masculine behaviors, de Visser predicts, will reduce a perceived need to engage in unhealthy masculine behavior, which may have help curb anti-social behavior among young men such as binge-drinking, violence and illicit drug-use. The full results of the study are due to be published later this year.

Source: http://today.reuters.co.uk/news/newsArticle.aspx?
type=healthNews&storyID=2006-06-07T174651Z
_01_COL763868_RTRIDST_0_HEALTH-FOOTBALL-FANS-DC.XML

AVE info 09.06: Tugitoolisportlased hakkavad kergemini alkoholi jooma

Jalgpallifännid võivad kergemini alkoholi jooma hakata, kuna nad ise ei mängi. Suurbritannias läbi viidud meeste tervise ja maskuliinsuse teemaline uurimus leidis, et noored mehed, kes ei mängi jalgpalli või teisi kontakt-spordialasid, võivad otsida seda “karmi venna” tunnet mängu vaadates pudeleid tühjendades. Alkoholi tarvitamisega katavad noored mehed iseenda suutmatuse tunnet.

“Mehed, kes ei ole kindlad oma sportlikes võimetes, võivad püüda seda alkoholi joomisega tasa teha,” ütles uurimust juhtinud dr Richard de Visser Sussexi Ãœlikoolist. Psühholoogidest uurijad viisid läbi põhjalikke intervjuusid 18-21-aastaste noorte meeste seas ja leidsid, et mehed võivad kompenseerida ühte tüüpiliselt maskuliinset tegevust teistega.

Uurijad tõdesid, et kui julgustada mehi osalema tervislikes maskuliinsetes tegevustes, väheneb neil vajadus siduda end ebatervislike maskuliinsete harjumustega. Teadlased usuvad, et see võib vähendada noorte meeste seas esinevat alkoholi liigtarvitamist, vägivalda ja illegaalsete narkootikumide tarvitamist. “Head sportlased ütlesid, et nad on suutelised vastu hakkama survele juua ja alkoholi liigtarvitada,” ütles de Visser.

“Aastatepikkune alkoholitootjate poolne jalgpalli spondeerimine on muutnud alkoholi selle spordiala jälgimisel peaaegu lahutamatuks osaks,” tõdes Ãœhendus Alkoholivaba Eesti tegevjuht Lauri Beekmann. “Selleks, et sport võiks olla aga innustuseks tervislikule eluviisile ja kõigele positiivsele, mis spordis iseenesest on olemas, ei tohiks lubada alkoholitootjatel spordisaalides ja ülekannete reklaamipausidel meelitada spordiarmastajaid sirutama kätt järgmise pudeli järele.”

Mitu kuud enne jalgpalli maailmameistrivõistluste algust kogus USA teaduskeskus Center for Science in the Public Interest toetust pöördumisele, milles kutsutakse FIFA-t lõpetama alkoholireklaam jalgpalli MM-il. Pöördumises kutsuti üle vaatama alkoholireklaami roll jalgpalli MM-il ning üles tõstma spordi tõelisi väärtusi: tervist ja ausat mängu. Samuti kutsutakse FIFA-t võtma vastu alkoholi propageerimist ja reklaamimist puudutavad reeglid, mille eesmärgiks oleks vähendada ja lõpuks kaotada alkoholi osa jalgpalli maailmameistrivõistlustelt.

Lisainfo:
Lauri Beekmann
Ãœhendus Alkoholivaba Eesti tegevjuht
5261884
lauri@ave.ee
www.ave.ee

Filmiõhtu

Lõpetame kooliaasta filmiõhtuga!

Ootame kõiki huvilisi:
Laupäeval, 10.juuni
kell 19.00
EÃœS Põhjala ruumidesse – Jakobi 23, Tartu

Filmiõhtu teema on seekord Juvente rahvusvaheliste katuseorganisatsiooniga seotud. EGTYFi (European Good Templar Youth Federation; Juvente Euroopa katus) juhatuse liige Jan Jobmann tuleb rääkima EGTYFi tegevusest.
Vaatame filmi IOGT (International Organisation of Good Templars; ülemaailme katuseorganisatsioon) videoteegist.

Juventet ja tema katusorganisatsioone IOGT-d ja EGTYF-it seob tahe kaasa aidata sõltuvusainetevaba ja tolerantsema ühiskonna loomisele.

Film ja vestlus inglise keeles, vajadusel tõlge eesti keelde.

Info:
Eliina – eliina(at)tdl.ee
Kai – 56207176

Mida tähendab 666 päev?

Abiks antikristuse ootajale
Jüri Muttika /Eesti Ekspress, 30.05.2006/

66606.06.06 on selle suve tähelepanuväärseim kuupäev. Kellele ja mida ärev numbrikombinatsioon tähendab, uuris Jüri Muttika.

Harrastusnumeroloog Milvi Kolpus: “Kolme kuue kokkulangemine ei tähenda midagi halba. Arv taandub kosmiliseks võnkeks, mis tuleb ristsumma abil. 2006 annab kaheksa, kaheksa ja kuus annab viis, viis ja kuus annab üksteist, mis taandub kaheks. Kaks on siis kokku päeva võnge. See on üldiselt leebe. Aasta võnge, see on kaheksa, paneb oma tõsised piirangud peale – ei tohi siis oma rahalist seisu unustada. Inimene teeb valikuid ise, aga see kaks võib ka vähendada otsustusvõimet. Numeroloogilise teooria järgi ei ole 666 sel kujul küll saatanaga seotud. Ja kes sel päeval sünnib – kaksikud –, on sõbralik, reisihimuline ja ilmselt hea maitsega.”

Eesti satanistide liider Jason: “Heheh, ei ole meil mingisugust tegevusplaani selleks päevaks. Me ei tegele numeroloogiaga, ma muidugi saan aru selle numbri olulisusest teistele. See on ju Piiblist tulnud, kristlik teema, ja meie end sellega ei seosta. Kristlased siiski millegipärast arvavad, et meile meeldivad taolised antikristlikud sümbolid. Ei saa öelda, et ei meeldi. Huvitavad sümbolid õhtul kohvi kõrvale mõelda. Muide, kui hiljaaegu vanade kirjarullide uurimisel tuli välja, et see metsalise number Johannese ilmutusraamatu 13. peatükis ei ole mitte 666, vaid 616, teatas Ameerika saatana kiriku praegune juht Peter H. Gilmore, et kui katoliiklased uue numbri kasutusse võtavad, peab ka tema seda tegema, sest tema isiklik eesmärk on neid häirida. Minusse see sel moel ei puutu. Kuupäeva uskumine on ju individuaalne. Kui inimene on võtnud seisukoha, et sel päeval midagi erilist toimub, siis tema jaoks võib-olla nii ongi. Eks kolmeteistkümnendat, reedet kardame ka, sest usume, et siis läheb halvasti. Ilmselt lähebki.”

Salateaduste huviline Jaakko Hallas: “Probleeme sünnib neile, kes seda numbrikombinatsiooni usuvad ja kes sellest hirmul on. Näiteks on just sellele päevale ajastatud filmi “Omen” esilinastus – see on uusversioon vanast filmist, kus sünnib mingi antikristusekene, kohutav laps. Olen lehtedest lugenud, et lapseootel naisterahvad, kel tite sünd just sellele päevale satub, otsivad nüüd meditsiinilist sekkumist, et, jumal hoidku, laps sel kuupäeval ei sünniks. Maailmas on inimesed muidugi massimeediast hullutatud. Probleemid, nagu “Da Vinci koodiga”, tulevad ju sellest, et sääraseid uskujaid on parasjagu. Ise ma küll nii lolle inimesi ei tunne, aga laias ilmas paistab, et on neidki, kes arvavad sama mis “Omeni” filmis, et võib-olla sünnib antikristus. Igatahes vaatame, mis põnevat see päev siis toob. Ei tea ju, mida hullud maailmas teevad. Mõni hüppab alla kuskilt, mõni laseb midagi õhku, mõni läheb pronkssõduri juurde lippu lehvitama.”

Tartu Ãœlikooli usuteaduste instituudi Uue Testamendi lektor Ain Riistan: “Kristlikus kultuuriruumis on see sama tüüpi asi nagu poliitikas Kennedy mõrv. Keegi ei tea, kes selle sooritas, igasugu teooriaid on aga palju. Piibli Uue Testamendi kõige viimase – Ilmutuse raamatu 13. peatükis on juttu prohveti nägemustest. Ta näeb, et tuleb üks metsaline ja haarab maa peal võimu ka inimeste üle. Nendele, keda valitseb, paneb otsaette ja käe peale märgi.

17. salm: Ükski muu ei saa osta ega müüa kui see, kel on metsalise märk otsa ees ja käel.

18. salm. Siin on tarkus. Kel on mõistus, arvaku ära. Metsalise arv, see on inimese arv ja see on 666.

Siin on siis viide antikristusele või saatana erilisele saadikule.

1. sajandi lõpul kirjutatud ilmutusraamat on sümbolite keeles. Kodeeritud. Ilmselt on selleks mitmeid põhjusi. Kirjandusžanrina on tegu apokalüptilise kirjandusega. Toona levis teisigi seda tüüpi tekste, kus harrastati kujundlikku kõnet ja sümboolikat. Kirjeldatakse olukorda, kus keegi inimene on tõmmatud taevasse, nagu ikka säärastes lugudes, ja ta näeb seal asju, mida inimkeel ei suuda kirjeldada. Seda siis vahendataksegi sümbolite kaudu.

See oli ka poliitiline konspiratsioon. 1. sajandi lõpus levima hakanud kristlust kiusati Rooma impeeriumis taga. Kõige levinum seletus numbrikombinatsiooni tähendusele ongi, et tegu on Rooma riigile viitava sümboliga. Salakeel oli kasutusel selleks, et teksti omanikku ei saaks milleski süüdistada. See meenutab nõukogude aega.

Keegi ei tea täpselt, mida 666 tähendab. 2. sajandi keskel loeti seda teksti üsna intensiivselt, aga juba siis spekuleerisid kristlikud autorid, mida see arv tähendab. Üksmeelt ei ole kunagi olnud.

Levinuim seletusviis on gemaatria. Kuna numbreid toona õieti ei olnud, araabia numbrid olid tundmatud, aga tähestik oli leiutatud, siis eri keeltes oli igal tähel oma arvväärtus. Näiteks Kreeka “alfa” ja araabia “alev” tähistasid mõlemad numbrit 1. Rooma ladina tähestikus oli hoopis teistsugune, rooma numbrite süsteem. Gemaatria pakkus inimestele tollal huvi, nagu pusled tänapäeval. Näiteks leiti Pompei varemetest grafiti, kus keegi noormees on seinale kritseldanud: “Ma armastan teda, kelle number on 545,” kusjuures “teda” on seal naissoost sõna.

Probleemid tekivad siis, kui eri tähekombinatsioone üritatakse ühildada. Juba 2. sajandil pakuti 666 tähenduseks eri nimesid, näiteks sõna “lateinos”, mis tähendab ladinat ja Rooma impeeriumi.

Kõige levinum pakkumine on viide keiser Nerole. Nero nimi ladina keeles annab arvvariandiks teisendatuna 666. Sellega kaasneb jällegi rida probleeme. Kuna nime sai kirjutada mitmeti, saab tulemuseks ka 616. Muide, üks vanimaid piibli käsikirju annab ka metsalise arvuks 616. Seega 2.–3. sajandil arvatigi, et tegu oli keiser Neroga. Tema nurjatus ja kuri kuulsus oli sedavõrd suur, et levis legend, et Nero tuleb tagasi.

Hilisematel aegadel on selle numbriga igasugust nalja saanud.

Reformaator Martin Lutheri nime arvutasid paavstlased 666ks, tema pooldajad omakorda tõlkisid paavsti peakatte teksti “Vicarius Filii Dei” (Jumala Poja asetäitja) 666ks.

Teise maailmasõja ajal tehti katse – anti A tähele arvväärtus 100, B tähele vastavalt 101 jne. Sõna Hitler summa oli loomulikult 666, samuti ka Stalini ja kelle tahes. Numbrite ja tähestikega osava ringikäimise korral on võimalused peaaegu piiritud.

Tänapäeva popkultuuris on 666 mõeldud viitena saatanale või kurjusele. Isehakanud satanistid kipuvad seda kiriku seintele kritseldama. Tegelikult ei tea keegi, mis selle taga on. Semiootiliselt töötab see märk meie kultuuriruumis mõistatusena, mis ikka ja jälle inimeste tähelepanu pälvib. Kuna seda seostatakse saatanaga, siis sümboliseeriks see justkui alternatiivi.